Urmas Otist ja Edgar Savisaarest.
Postitas: Talis Kitsing. Aeg: 13.03.09 15:12. Kommentaare pole.
Huvitavad mälestused.
Urmas Otist ja Edgar Savisaarest!
Lugesin täna selle nädala Eesti Ekspressi,kus oli lõik Urmas Otist kirjutatud uuest raamatust.Seal oli kirjutatud sellest, et Urmas Ott armastas luksuslikku elu ja ta oli tõeline gurmaan. Seda viimast ma usun, sest mul on olnud au teda kunagi isiklikult teenindada. See juhtus restoranis "Gloria" üks päev pärast parvlaev "Estonia" hukku.Eelneval päeval muuseas, oli meil restoranis käinud arvukas grupp Rootsi turiste, kes kõik lahkusid sama laevaga. Urmas Ott oli tulnud "Gloriasse" tähistama oma raamatu Playback ilmumist. Kaasas veel kolm inimest, kellest üks oli keegi tuntud naisterahvas, kelle nimi mulle enam paraku ei meenu.
Ma ei mäleta enam palju sellest päevast, kuid mõned üksikasjad on veel siiski meeles. Restoran oli täiesti tühi, kuna valitses leinameeleolu "Estonia" huku pärast.Urmas Ott oma külalistega olid ainsad külastajad. Kui ma ei eksi siis tahtsin ma ise väga seda lauda teenindada.Põhjus oli selles, et Urmas Ott oli minu väga suur lemmik. Olin vaadanud saadet "Teletutvus" juba alates esimesest osast Ljudmilla Gurtðenkoga. Ott oma sõpradega tellisid enamjaolt kalaroogi, kui ma ei eksi siis Ott ise vist tellis blanðeeritud lõhet.Toidu kõrvale tellis härra Ott pudeli Chablis Grand Crud, kuid kuna seda polnud pidi seltskond leppima Chablis Priemer Cruga .Mul oli halb komme kuulata tuntud inimeste jutte pealt ja ilmselt kuulasin ma ka tookord nende juttu huviga. Aga kahjuks ma ei mäleta sellest eriti midagi. Urmas Oti arve oli umbes 1455 krooni ja kaante vahel oli täpselt nii palju raha, et 45 krooni oli rohkem, viisin selle Otile tagasi. Ta oli väga üllatunud ja ütles: „Ei, see on teile.“ Mõne hetke pärast tõusis seltskond püsti ja jalutas trepist alla. Natukese aja pärast tuli Ott tagasi üles ja ütles naljatledes: „Kuna teie riietehoius kedagi ei olnud, siis ma teenindasin meid ise ja ma sain jootraha ka. Või teie majas äkki ei tohi jootraha vastu võtta?“ Hakkasin naerma ja vabandasin, olin unustanud, et all riietehoius polnud kedagi.Pidime sel päeval kordamööda all riietehoius olema kuna ðveitserit polnud.
Umbes 10 aastat hiljem ehk 16.11.2004 helistas mulle Toomas Sildam ja kutsus saatesse "Happy Hour".Mõtlesin, et ma ei tea, kas ma tohin intervjuud anda, kuna mind seob leping produktsioonifirmaga "Ruut". Mõne aja pärast helistas mulle Kiur Aarma ja ütles,et ma ei tohi rääkida vaid saate tegemise kohta käivaid saladusi. Sain loa ja vastasin Sildami ettepanekule jaatavalt.Juba helistamise ajal olin väheke napsune, kuna "Baari" saates osalemine pani psüühikale paraja põntsu. Ning saatesse läksin ma ka väikese vine all. Kui ma Urmas Otti nägin, hakkasin peale tervitust kohe rääkima sellest, et olen tema suur fänn. Ja rääkisin ka sellest meie esimesest kohtumisest "Glorias". Intervjuu ajal mainisin samuti toimunut ja tegin härra Otile komplimendi seoses korraliku jootraha andmisega. Siis läks jutt Savisaare peale, kelle nime ma muidugi otseselt välja ei öelnud. Meenutasin hiljutist skandaali, kus üks kelner paljastas ajakirjanduses, et oli kadedatele klientidele kotleti vahele sülitanud. Nimelt ka Edgar Savisaart olen ma teenindanud ja seda mitte ainult "Glorias".Edgar Savisaar ei ole eriti helde klient, võrreldes Vilja Savisaarega, kes jättis umbes sama suure jootraha, kui Urmas Ott.Viimane kord kui ma Savisaart teenindasin siis ta lõunatas restoranis "Tanduur" koos Leonid Apananskiga. Üritasin Savisaare juttu pealt kuulata, kuid seekord oli ta minu suhtes väga umbuslik. Ühel varasemal korral kuulsin päris palju tema "häid mõtteid" Mart Laari valitsuse kohta. Nimelt Laar oli sel hetkel peaminister.Ma ei tea, kas ma olin oma liigse uudishimuga Savisaarele närvidele käinud, kuid ta ei lubanud Apananskil mulle jootraha anda. Nimelt arve maksis Apananski kaardiga, aga ta tahtis arve vahele panna ka sajakroonise, kuid sellepeale andis Edgar märku, eitavalt.Seal Oti saates ma vihjasingi sellele, et Savisaar võttis kotletilugu liiga isiklikult.Vaatamata sellele vahejuhtumile suhtun Savisaarde suure austusega.