Kohtunik Talis Kitsing: kick-boxing pole mingi pätisport!
Postitas: Talis Kitsing. Aeg: 30.03.05 00:00. Kommentaare pole.
Ilmus SlÕhtulehesKohtunik Talis Kitsing: kick-boxing pole mingi pätisport!
Marilin VikatMihkel-Markus Mikk

Ah et pättide sport? Jama jutt, tahab eestlastele selgitada tõsielustaar Talis Kitsing, kes tegi käe valgeks kick-boxing’u kohtunikuna. Matil rahmeldajaid vaadates tekkis mehel isu ise võistelda. Aga maailmaareenile pürgida… «Kui üldse võistlussporti teha, siis see ikka mõjutab pead… kas nüüd päris lolliks jääb, aga ei ole eriti kasulik.»

Ninanips Delfi oraaklitele, kes «Baari» saate ajal kulmu kipra tõmbasid ja Talis Kitsingit kommenteerisid: täitsa lõpp, käib kogu aeg ringi dressides; see mees pole vist elu sees ülikonda kandnud. Kohtunikuhärra ametis käe valgeks saanud Talis sirutab laupäeval pärast nelja ja poolt tundi Eesti kick-boxing’u meistrivõistluste jälgimist selja sirgu. «Ebamugav. Mulle ei meeldi ülikonda kanda, aga öeldakse, et pidi sobima,» naerab Riveta spordiklubi treener Talis.
Verivärske kick-boxing’u kohtunik Talis peab plaani, et ehk suudab järgmistel võistlustel meelitada võistlema ühe oma andekama õpilase – laulja Ithaka Maria Rahula.
«Kas nüüd päris lolliks jääb…»
«Kui ma praegu teisi vaatan, tuleb küll ilge tahtmine ka võistelda,» tunnistab kahekordne Eesti meister kick-boxing’us. Võistlussport pole miski meelakkumine. «Võiks ju võistelda, kuid see ei ole eriti kasulik mõistusele – need paugud täiskontaktis. Mälu vaikselt halveneb. Kui ma aktiivselt spordiga tegelesin, siis tundsin, et oli selline hajameelne olek, pisiasjad ununesid ära. Praegu ei ole midagi,» paljastab ta spordiala ohtusid. «See ikka mõjutab pead… kas nüüd päris lolliks jääd, aga eriti kasulik see pole.»
Kick-boxing’u matti saab kulutada neljas alajaotuses. Kergemates kategooriates pistaks Talis veel meeleldi rinda: semi- ja light contact’i kategooriad ei tee miskit halba, full contact ja low-kick võivad aga tervisele põntsu panna. «Kuna ma ei näe eriti võimalust, et lööksin rahvusvahelisel tasemel läbi, siis Eesti tasandil ei ole mõtet oma peaga riskida,» sõnab Talis.
Karjäärile lõi tõkkepuu ette see, et Talis mitu head aastat suitsu vedas ja kick-boxing’uga alles meheeas tegelema hakkas. Pealegi leiab ta, et kahte asja ei saa korraga hästi teha, tuleb valida, kas oled sportlane või treener. Takkapihta sai ta veel kohtunikuks, mille kategooriaredelit pidi tahab veelgi kõrgemale ronida.
Kuna treenerite ja kohtunike atesteerimismaterjal osaliselt kattub, otsustas Talis lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ja jaanuaris kohtunike seminarist osa võtta. Õiendas arvestuse ära ja pärast esimese kohtunikuleiva mekkimist nädalavahetusel võib mees uhkust tunda kohtunikupaberite üle C-kategoorias. Kui Talisel võistluspäevil mõne kohtuniku otsus harja punaseks ajas, siis nüüd on talle täpipealt selge, mille eest punktid kukuvad. «Esimene aasta tundsin, et mul päris paljusid lööke ei loetud. Võitsin küll ära finaalmat?i, aga endale tundus, et oleksin pidanud saama rohkem punkte. Nüüd taipan, et loetakse neid punkte, mis puhtalt sisse lähevad.»
«Ei ole mingit pättide teemat!»
Kuna kick-boxing’ut pole riik oma tiiva alla võtnud, siis langeb võitjatele tasuna pihku vaid medal ja diplom. Talise noorem vend tegeles peotantsuga, seal tasustatakse iga väiksematki võitu. Kick-boxing’us on stiimul vaid puhas teadmine, et oled teistele tuule alla teinud. Ühe võistleja viimine välismaale maksaks 15 000 krooni.
Et spordiala on orvu rollis, võib tuleneda valearusaamast, et eestlased sellega ei tegele ja trenni tulevad kokku pätid-kaabakad. «Arvatakse, et poks ja kick-box on pättide taimelava. Vanglas on ka maletajaid,» ütleb Talis. «Ei ole mingit pättide teemat.» Ta muigab, et kui jalgpallifännid pärast võistlusi mõnikord päris verise põrgu lahti lasevad, siis kick-boxing’us pole ta veel kordagi näinud, et pärast võistlust keegi kedagi peksaks ja tümitaks.
Talise sõnul ei tule kick-boxing’us vigastusi eriti ette, tema pole võistlustel kordagi viga saanud. Vaid ükskord trennis sai sellise lataka vastu nina, et vereojad taga.
Seegi olevat hundijutt, et kick-boxing’uga tegelevad venelased, Talise trennis on peaaegu kõik eestlased. Kokku satub kõiksugu inimloomi. Üks Talise endistest õpilastest, kellest sai abitreener, on arhitekt, teine automaaler.
«Valearusaam on veel see, et jõhker ala, täiega pekstakse,» tähendab Talis. Alajaotustega spordialas võib valida semi- või light contact`i, kus ei tohi täiest jõust lüüa. Pärast poolt aastat trennis vehkimist saab juba võistlustulle kihutada. Eestis võistleb igas kaalukategoorias vähe inimesi, mõnes kõigest neli. «Täiskontaktis lüüakse täiega, neljandas alajaotuses low kick’is lüüakse ka jalgadesse. See on kõige karmim,» teab kohtunik.