Talis loodab taekwondo?ga olümpiale jõuda
Postitas: Talis Kitsing. Aeg: 02.03.08 00:00. Kommentaare pole.
Valisin uue spordiala.Ajakirjast Just/tekst: Rando Tooming Tõsieluseriaaliga “Baar” eestlaste kollektiivsesse alateadvusse tõusnud ja sinna jäänud edukas kikkpoksija ja kikkpoksi treener, reformierakondlasest Mustamäe halduskogu liige Talis Kitsing hakkas hiljuti tegelema olümpia-ala taekwondo’ga.Talis saabub kokkusaamisele ja nendib veidi tülpinult, et kahjuks tuntakse teda pealinnas avalikes kohtades liikudes siiani ära peaaegu igal sammul. Loomulikult mitte kui sportlast või poliitikaga tegelejat, vaid endiselt juba unustuse hõlma vajuma hakkava kodumaise tõsieluseriaali kangelasena.“Õelad inimesed ütlevad veel praegugi, mil esimesest “Baari” saatest on möödas mitu head aastat, et näe, 15 minuti kuulsus. Praegu tulin trolliga linna ja taas ühed koolilapsed kihistasid, näitasid näpuga ka veel. Ausõna, siiralt ootan, et see 15 minutit juba ükskord läbi saaks. Liiga pikaks kujunenud 15 minutit on, kahjuks,” pihib ta. Talis kannab peas tumedat soni ja seljas kollase-sinisekirjut oravapartei jopet.Pärast teist trenni meistrivõistlusteleTaekwondo’d on turske mees praeguseks teinud veidi üle kuu. Juba esimestes trennides sai ta treenerilt kiita.“Tunnen, et midagi keerulist siin minu jaoks ei ole. Taekwondo’s pannakse põhirõhk jalgade tööle ja see on mul kogu aeg hea olnud,” tunnistab ta.Teismelisena mitmeid aastaid karated harrastanud Talis saigi enda sõnul võitluskunstides kõva krundi alla 13-aastaselt praeguse erakonnakaaslase Jaanus Rahumägi käe all treenimist alustades. Jalgade tööd on ta kodus iseseisvalt harjutanud ka siis, kui parasjagu karatega ei tegelenud. Niisama, hobi korras.Soovi kikkpoksijaks saada mõtles Talis enda jaoks valmis 16-aastaselt peamiselt videotelt Ameerika või Aasia päritolu vastavasisulisi filme vaadates. Koos sõpradega keriti Jean-Claude Van Damme filmidega videokassettidel löömastseene lõpmatuseni tagasi ja üritati keerulisi kuid efektseid lööke täpselt järele teha.“Lugesin kusagilt, et hea kikkpoksija peab kõigepealt vähemalt aasta poksitrennis käima ning põhitõed selgeks saama. Poks mulle tollal üldse ei meeldinud. Tüüpiline karateka mõtlemine ongi see, et seal käib mingi nõme üksteise tagumine. Mis iseenesest on täiesti vale,” jutustab ta edasi.Nõnda lükkaski ta poksitrenni minemist edasi, kuni sai 25-aastaseks. Tegi vahepeal ära kõiksugu noorusrumalused ja otsustas alles siis spordile pühenduda.“Enamasti on nii, et tehakse kõvasti sporti, saavutatakse midagi ja siis käiakse alla. Minul oli allakäik enne ära,” märgib ta lõbusalt.Talis käiski poksimas täpselt aasta ja 26-aastaselt maandus ta juba kikkpoksi treeningul. See oli aastal 2002. Kuna poksi ja karate krunt oli all kõva, vaatas treener tema madistamist saalis kohe algusest peale hindava pilguga. “Lähed Eesti meistrivõistlustele,” teatas ta teise trenni lõpus vastuvaidlemist mittekannatava häälega. Talis, kes ei olnud kunagi võistelnud, tundis end ühekorraga nii kõrvust tõstetuna kui ka põrmustatuna. Kuna vastne kikkpoksija võistles raskekaalus, oli tal võistlustel vaid kaks vastast. Algaja kikkpoksija alistas mõlemad ja nii tuli esimene Eesti meistri tiitel.Ilus tehnika, kuid võhma jääb väheksSama aasta sügisel hakkas Talis Riveta spordiklubis juba järelkasvu treenima, olles ise kikkpoksiga tegelenud täpselt kaheksa kuud. Loomulikult hoidis ta oma karjääri kiiret kulgu alguses suure saladuskatte all.“Ma ei saanud ju õpilastele öelda, et teate, ma ise olen kah põhimõtteliselt alles algaja ja ainult ühe korra võistelnud,” pugistab ta naerda.Kikkpoks oli tollal üsna nukras seisus ja klubile raha sisse peaaegu ei toonud. Ala praktiliselt ei olnudki olemas. Sellega tegelesid vaid üksikud emakeelena vene keelt kõnelevad noorukid. Mis oli ka loogiline, sest Talise esimene kikkpoksi treener Oleg Vassiljev eesti keelt peaaegu ei rääkinud.Mõnes mõttes oli väga hea, et ma just temasuguse fanaatiku juurde sattusin. Tegin ikka viis-kuus korda nädalas tõsiselt trenni ja arenesin kiiresti,” peab ta loetletud asjaolude kokkulangemist oma edu võtmeks. Vene keelt kõneles emakeelena ka Talise esimene poksitreener Aniss Murtazin. Praegu käib ta vahetevahel Rein Pajuri juures poksijaoskusi lihvimas. Kuigi enamjaolt peetaksegi Talist poksijaks, kummutab mees selle väite täielikult, öeldes, et puhas võistluspoksi tehnika on tal raudselt nõrgem kui teiste alade oma.Eesti meistriks tuli Talis kikkpoksi raskekaalus ka 2003. aastal. Sama aasta sügisel olid Tartus rahvusvahelised kikkpoksi võistlused EstOpen, mille tarvis ta kõvasti kaalus alla võttis. Suures hirmus, et äkki raskekaalus puuduvad vastased.“Neli inimest oli siis minuga koos kaalus, kaks matši pidin võitma. Võitsin kulla, kuigi võistlust pealt vaadanud karate treener Igor Neemre ütles mulle kuldsed sõnad, et mees, sul on tehnika ilus, aga võhma jääb väheks. Ma olin ju sihuke tüüp, kes küll treenis saalis viis korda nädalas, aga jooksmas ei viitsinud üldse käia. Nüüd on pigem vastupidi,” räägib sajakilone mees, tunnistades, et peab kehakaalu langetamisega tõsiselt tegelema hakkama.Lõuna-Korea versus Põhja-Korea Kikkpoks ühendab endas poksi käelöögid ja erinevatest idamaistest võitluskunstidest üle võetud jalalöögid. Tegu on loomingulise alaga, kus palju sõltub enda nutikusest ja tahtest omada võimalikult head ülevaadet eri stiilidest ning neid kombineerida. Hetkel Talis ei tegelegi niivõrd kikkpoksiga, vaid teeb vahel poksi ja enamjaolt taekwondo’d, kus käelööke kasutatakse väga vähe.“Kuigi ma treener enam ei ole, astun aeg-ajalt ikka Rivetast läbi ja teen paremate õpilastega sparringut ehk vabavõitlust. Tegin siin ükspäev ühe oma edasijõudnud õpilasega trenni ja jalgade töö oli tuntavalt paremaks läinud. Taekwondo koosnebki peamiselt jalalöökide tehnikast. Meie teeme siin WTFi, Lõuna-Korea stiili, kus see on põhiline. On veel ka Põhja-Korea stiil, mida nimetatakse ITFiks ja kus kasutatakse rohkem käsi.”WTF on muuhulgas ka olümpia-ala, kuigi kohalikul võitluskunstide maastikul saavad toetust mõlemad, nii WTF kui ka ITF. Kikkpoksi seevastu ei toetata üldse ja see on Talise sõnul täiesti vaeslapse ossa jäetud.Vastane põgenes tatamiltKui kikkpoksi ideest reaalse tegelemiseni jõudmine võttis võitluskunstide fanaatikul aega tervelt kümmekond aastat, siis taekwondo puhul haaras ta härjal sarvist. “Muidu olen oma loomuselt tõepoolest selline, kes hiigelpikalt planeerib, aga lõpuks teeb asja siiski ära. Isegi, kui keegi teine seda enam ei usu,” muigab ta. Samas ei ole ta kindel, et verisulis kogenematu noorukina kikkpoksi minnes edu sama kiiresti oleks tulnud. Võitluskunstides ei loe kaugeltki ainult hea võhm või perfektseks lihvitud tehnika. Moraalne tugevus on samuti ülioluline ja Talise sõnul tuleb niinimetatud elukool siin kõvasti kasuks. Ta meenutab matši oma elu tugevaima vastasega, kes oli temast pikem ja palju parema tehnikaga. Kui Talis tajus, et mees on väle ja niisama lihtsalt ta talle ringis lähedale ei pääse, lasi ta käed alla ja avas kaitse, nagu oleks väsinud. Vastase treener karjus õpilasele, et davai, pane nüüd. Too läkski kuulekalt rinnaga peale, et kergena näiv võit ära vormistada, aga sattus ühtäkki metsiku hoobirahe alla. Talis meenutab, et klohmis kavalusega kinni nabitud vastast südamest seni, kuni see ümber pööras ja tatamilt joostes põgenes.Õpilane sai MM kullaTreenerinagi püüdis mees õpilaste kõvaketastele salvestada kahte asja: tehnikat ja loomingulist mõtlemist. Ise sõnastas ta selle nii – joosta võite õues iseseisvalt, kätekõverdusi saate ka kodus teha, aga trennis õpite tehnikat. Et Talise meetod töötab, tõestas 2006. aastal tema õpilane Ainar Karlson, kes naases noorte MMilt kuldmedaliga. Samas ei soovi Talis end võõraste sulgedega ehtida, kinnitades, et loomulikult oli Ainari võidus ka paljude teiste treenerite vaeva ja higi, kõnelemata poisi enese omast.“Mina lihtsalt tegin omalt poolt kõik, et ta MMile jõuaks. Valmistasin teda oma vabast ajast suvel Pirita rannas ette ja aitasin finantse hankida, et sõit tõepoolest toimuks.”Praeguseks on Talisel noorte treenimises paus tehtud, et maksimaalselt taekwondo’le ja üleüldse isiklikule vormile keskenduda. Endine raskekaalutšempion loodab juba lähiajal uuesti aktiivselt võistlema hakata, märkides, et jobutamise aeg on otsa saanud.Saatis Koplis norija ööbikutesseMuuseas, kes veel ei tea, siis juba kõige esimesse “Baari” tõsieluseepi kandideerides oli Talisel selge plaan õhtust õhtusse teleriekraanil virvendades propageerida just nimelt kikkpoksi. Kui enne “Baari” oli Riveta klubis kikkpoksi trenni tahtjaid napilt, siis Talise saatest väljalöömise järel seisis soovijate rivi ukse taga.“Oma peaeesmärgi saavutasin saates vist isegi rohkem kui sajaprotsendiliselt. Mul on ausalt öeldes üsna ükskõik, kas mind peeti “Baari” tõttu mingiks imelikuks kuulsusejanus lollpeaks. Minu põhitegevus oli promoda oma konkreetset spordiala,” muigab Talis. “Ütleme nii, et sel hetkel sain mina kindlasti kikkpoksile väga kasulik olla.”Praeguseks on Talis jõudnud olla kikkpoksi treener, hiljem ka peatreener ning rahvusvahelistel võistlustel kohtunik.“Vahel naljatan, et kõik on läbi tehtud, ainult maailmameistri tiitlit ei ole,” puhkeb ta taas naerma.Tänu “Baari” saatest saadud tuntusele on Talis erinevates Eesti paikades kogenud uskumatut poputamist. Nagu ta ise ütleb: kui ei oleks omal nahal tundnud, siis ei usuks. Täiesti võhivõõrad inimesed kutsuvad teda enda koju, peole, käristavad välja, korraldavad oma kodukandis põhjalikke ekskursioone ja forellipüüke, mis päädivad alati taas peolauas istumisega jne. Väiksemates kohtades küsitakse siiani autogramme ja püütakse ikka mõni sõna asjalikku juttu ajada.Samas ei ole temast eriti kuulnud vene keelt kõnelev seltskond. Ükskord “Baari” saate kaaslase Kimoniga Kopli urkabaaris pidutsedes loovis nende laua juurde Talisest kõvasti pikem ja kogukam vene keeles kõnelev mees. Selge eesmärgiga valesse kanti sattunud eestlastega tüli norida ja nad füüsilise üleolekuga paika panna. Talis oli nõutu, sest sportlase eetika ei luba ju avalikus kohas kakelda, liiati veel napsusena. Viimases hädas helistanud ta siis otse keset stseeni oma treenerile koju ja küsinud, kuidas peaks antud olukorras talitama. Treener öelnud, et kui selge enesekaitse vajadus tekib, anna vastu. Talis siis andnudki vastu, korra vasaku ja korra parema käega. Norija oli langenud põrandale nagu loogu ja sinna jäänudki. Kimon pabistanud esialgu kõvasti, et nüüd lõi Talis küll inimese maha. Midagi nii hullu õnneks siiski ei juhtunud ja kraade sõbrad toibutasid valesti valitud vastasega nokkima läinud kamraadi mõne aja möödudes taas teadvusele.Baari-Talis oli vaid tegelaskujuVeel kord “Baari” saate juurde tagasi tulles. Talis peab ülioluliseks märkida, et Baari-Talis, kelleks ajakirjandus ta ristis, on tegelaskuju, kellel päris Talisega kuigi palju ühiseid jooni ei ole.“Re?issöör Jaanus Nõgisto nägi muuseas ainukesena kohe algusest peale ära, et ma teen tsirkust ja veiderdan ning ei olegi päriselt selline poolearuline. Kutsus kõrvale ja soovitas mul üsna karmilt loomulikum olla, sest tegu ei olnud ikkagi mitte rollimängu, vaid realitiga. Sellegipoolest sain oma tegelaskujuga mängides üsna tihti lausa südamest lustida. Eks me produktsioonitiimiga kooskõlastasime ikka päris sageli ka, mida tohib teha ja mida ei tohi. Selgelt oli paika pandud, kui kaugele tohib minna. Kui paljud ütlevad siiani, et ma muutusin vägivaldseks ja tahtsin Tarmot lüüa, siis mina väidan, et see oli etendus, puhas šõu. Mul oli algusest peale plaan näitlikult kellelegi kere peale anda. Veel oli mul näiteks plaan Madisele kõigi televaatajate ees rihma anda ja Kristjanil juuksed maha ajada. Neid plaane ma kahjuks ei jõudnud teoks teha, siiralt kahetsen. Mis puutub sellesse intsidenti, kus ma väidetavalt tahtsin Tarmole hirmasti peksa anda, siis ütlen ma, et kui ma oleks teda tõsiselt lüüa tahtnud, oleks ma seda ka teinud ja see oleks hiljem tema pealt väga välja paistnud. Aga ma ei saanud isegi trahvi (Vägivalla kasutamise eest oli “Baari” saates osalejaga sõlmitud lepingus karistuseks määratud soolane rahatrahv. – toim), sest mingeid vigastusi tal ju ei olnud.”Muuhulgas tõendab saatetiimi ja Talise vahelist üksteisemõistmist ka fakt, et järgmisel hooajal, kui “Baari” saatel hoog ära kippus vajuma, Nõgisto taas Talise telefoninumbri valis ja teda uuesti osalema kutsus. Seekord küsis Talis osalemise eest raha ja seda talle ka maksti.“Ütlesin lihtsalt, et kui tahate, et ma Baari-Talise rolli ellu ärataks, tuleb mulle maksta. Isegi jõuluvana mängimise eest võetakse tasu, aga telešõu on ju selge äri. Ise nad soovisid, et ma tuleks ja Baari-Talist teeks. Maksti umbes nii palju, kui mul töökohast palgata puhkuse võtmise tõttu saamata jäi. Ei mingeid astronoomilisi summasid,” ei soostu ta siiski numbrit paljastama.Teises “Baari” saates pidas Talis vastu kolm nädalat.Male nagu elu iseJuba varasest noorusest on Talis olnud kirglik malemängija. Igivana kuningate mäng iseloomustab teatud mõttes ka tema elufilosoofiat. Ehkki teised tihtipeale ei saa aru, miks ta üht või teist asja teeb, on karmi ja veidi robustsegi olekuga mees ise oma käigud väga hoolikalt ja viimaste peensusteni läbi mõelnud. Nii oli “Baari” saates ja on ka igapäevaelus.“Mõni inimene mõtlebki elus maksimaalselt ühe käigu ette. Mida vähem käike inimene suudab ette mõelda, seda keerulisem on tal minu motiividest aru saada. Ma annan piltlikult öeldes üsna tihti tavaelus ka etturi ära, et teise mehe vanker hiljem kätte saada. Males olen ma tugevam mees kui poksis,” nendib ta mõtlikuks vajudes.Enda sõnul ei tea ta malemängu teooriast midagi, kogu õpitu põhineb praktikal. Tänu malemängule on ta õppinud end paremini vaos hoidma ka igapäevaelus. Nimelt sai Talis ühel hetkel aru, et kui võit hakkab paistma, lõpetab ta strateegilise mõtlemise ja võtab asju kergelt.“Kaotasin nii mõnegi kindla partii, enne kui õppisin end lõpuni vaos hoidma ja distsipliini pidama. Muuseas, alguses tegin ma kikkpoksis samu taktikalisi vigu, mida malemänguski.”Talis peab oma parimaks omaduseks võimet iga vastase puhul üht-teist tema tugevustest meelde jätta ja hiljem üle võtta. Olgu see siis malemängus, poliitikas või võitluskunstides.“Treenerid on mulle õpetanud vaid osa mu oskustest. Ülejäänu olen saanud vastastelt. Mida tugevam vastane, seda rohkem on temalt õppida. Areng toimub niipidi.”Kord kinkis treener Talisele sünnipäevaks kikkpoksi raamatu, mis siiani riiulil seisab ja läbilugemist ootab. Ühtegi maleraamatut pole ta ka elus lugenud. Poliitikat niikuinii raamatuist õppida ei saa.“Tead, mingid piirid see ikkagi seab, kui oled selline kogemuste, mitte teooriate põhjal areneja. Tahad teada? Kui sa oled ilma paberiteta parem kellestki, kel on olemas vastav tunnistus või paber tema õpitud alal, siis muutuvad nad kadedaks ja võivad sulle kaikaid kodaratesse loopida. Muid takistusi ma ei ole kohanud,” lisab Talis, surub soni pähe, jätab hüvasti ja läheb. Kikkpoksija, maletaja ja kirglik poliitikahuviline, otse veebruariõhtusesse Tallinna linna. Järjekordseid, veel ainult talle teadaolevaid elumale käike ellu viima.