Talis: sõprade surm on sundinud asju ümber hindama
Postitas: Talis Kitsing. Aeg: 17.10.05 00:00. Kommentaare pole.
Ilmus SlõhtulehesTalis: sõprade surm on sundinud asju ümber hindama
Marilin Vikat
NARKOOTIKUMIDEST PRIIKS: «Baari» saates tuntuks saanud kickboxing’u treener Talis Kitsing saatis narkootikumid aastate eest kuu peale. Nüüd tahab ta ennetustööle rõhku panna. Proovis teles olles noortes õigeid põhimõtteid kasvatada. «Kui ma oleks seriaalis olnud täielik pühak, käinud, piibel käes, ringi, siis tõenäoliselt poleks see noortele mõjunud nii. Ega positiivsed eeskujud reeglina inimest ei inspireeri.»Tiina Kõrtsini
«Parim sõber oli suhkruhaige, rääkis ammu, et ei taha enam elada, et kõik on läbi. Meelega ei teinud mitu päeva insuliinisüsti, meelega pani pidu. Tarvitas palju alkoholi. See inimene oli mulle ikka väga lähedane,» kurvastab Talis. Teda on mitu korda jalust niitnud noore sõbra surm. Vaat et oleks ise järgmine olnud, kui poleks end narkoahelatest vabaks rebinud.

«Nii palju on vägivaldset surma. Olen 29aastane, aga nelja minuga ühevanust sõpra, neid enam ei ole. Ükski ei surnud raske haiguse tagajärjel, ükski ei surnud vanadusse, kõik läksid ebaloomulikul teel. Kaks sõbrannat ka. Üks tüdruk tegi enesetapu,» pihib Talis Kitsing.
Kui oled oma parima sõbraga 20 aastat ninapidi koos olnud, aga ühel hetkel kisub Mulla-Madis ta endaga kaasa, see lööb maailmapildi upakile. «See on päris palju mõjutanud minu hilisemat elu, ja miks ma halvale teele minemisse nii tõsiselt suhtun,» sõnab Talis mõtlikult. Ta arvab, et tema semude elulõng poleks nii vara katkenud, kui nad oleksid olnud usklikud. Talis tahaks koolides näha usuõpetust. Asi polevat mitte pimesi jumala kummardamises, vaid usk süstivat inimesse õigeid eluväärtusi, arusaama, mis on õige, mis vale.
«Olen jäänud paljudest inimestest ilma. Ükskõik, kui rikkaks ja kuulsaks ma ei saaks, see ei kompenseeri eales seda kõike. Ainus, mida ma teha saan, on aidata teisi inimesi,» seab Talis plaane.
Oi, kui paljud tarvitavad narkootikume
Mustamäel pätipoiste keskel sirgunud Talis tõmmati noorsandina libedale teele. No kuidas sa narkootikumidest ikka eemale hoiad, kambavärk ju.
On rikaste ja vaeste narkootikume. «Kokaiin on väga kallis, olen ka seda mingi aja tarvitanud,» tunnistab Talis. Ta meenutab, et näiteks kokaiini manustamise puhul tekkis tohutu enesekindlus. «Oo, ma olen ilge tegija – see on muidugi illusioon,» tähendab ta. «Levik on tohutu, aga avalikult sellest ei räägita. Isegi riigitegelaste ja ärimeeste hulgas on see massiliselt levinud. See ei paista välja, sellest ei saa keegi aru.» Kuna Talis on meelemürkidega kokku puutunud, siis tema tunneb ära.
Talis purustas narkoahelad tänu spordile ja usule. «Võta Talis Kitsing. Lahuta sealt ära see spordivärk ja usk. Mingi heidik, kes tarvitab siiamaani narkootikume.»
Kas Talis poleks ennast narkootikumide küüsist päästnud, kui ta kogudusega poleks liitunud? «Jah,» Talis ei keeruta. «Et inimene vabaneks keskkonnast, kus ta narkootikume tarvitab, on talle vaja uut. Saab kolida teise linna, aga kui sul on siseprobleeme, leiad halvad asjad uuesti üles.»
Kui näiteks väiksemas kohas ontlikus peres kasvanud võsuke läheb pärast kooli lõppu Tallinna, siis võib ta uute sõprade eeskujul ikka nõela veeni suruda. «Ja ongi ühiskonna jaoks kadunud inimene. Kui ta saab varakult kristliku kasvatuse, siis isegi kui emmet-issit juures ei ole, teab ta, mis õige ja mis vale. Ta teab, et jumal on igal pool. Mitte et ta vigu ei teeks, kõik teevad vigu, mina ka.»
Suitsetamisega on Talise sõnul sama lugu – kuigi tubakatõrv võib lihtsalt jälk maitseda, siis sõprade eeskujul pannakse pläru ikka ette. Talis saatis viis aastat tagasi, kui hakkas spordiga tegelema, ka suitsetamise kukele.
Kuigi «Baarist» ahelsuitsetaja vastu vägivallavõtete kasutamise pärast kinga saanud Talis võis paha poisi mulje jätta, proovis ta noortele hoopis eeskuju näidata. «Kui ma oleks seriaalis olnud täielik pühak, käinud, piibel käes, ringi, siis tõenäoliselt poleks see noortele nii mõjunud. Ega positiivsed eeskujud reeglina inimest ei inspireeri.»
Agressiivne spordiala väldib pätistumist
Talis mõtleb, ehk on jamad tema elu segi pööranud sellepärast, et hiljem oskaks ta inimesi motiveerida õigele teele minema. Talis kandideeris Reformierakonna lipu all Mustamäe linnaosas. «Seal, kus ma olen eluaeg elanud. Poliitikud kandideerivad tihti seal, kus on strateegiliselt ilgelt kasulik, kust pääseb edasi.»
Talist paelus poliitika juba poisiklutina. Kui nelja-viieaastane Talis kuulis raadiost atentaadist, pasundas ta õhtul töölt tulnud emale kohe ukse peal kõik ette. «Siis ema ütles alati – minu pojast tuleb vist poliitik, räägib mulle kogu aeg, mis toimub.»Talis tunnistab, et temast saaks vilets poliitik. «Ma ei viitsiks teisi sopaga loopida, pisiasjad on minu jaoks tähtsad,» naerab ta.
Talise teismelised õde ja vend treenivad vennakse juures, ja nii näeb ta nende silmade läbi hästi noorteprobleeme. Talise südameasi on noortele sportimisvõimalusi juurde anda, isegi kui emal-isal rahakotti puuga seljas pole. «Sport aitab väga palju inimesi õigele teele, selles olen sada protsenti kindel,» ütleb kickboxing’u treener Talis.
Ta tõdeb, et mõne lapse pätiks minemise hoiab ära just loomupärase agressiivsuse väljaelamine sportides. «Geneetika on erinev, kõik on mingil määral natuke edevad, tahavad välja paista, tahavad end teostada. Näiteks jäähoki on agressiivne ala, poks samuti, need maandavad agressiivsust.»
Kuigi Talis on kahekordne kick-boxing’u Eesti meister, siis üllatus-üllatus, kõige kauem on ta olnud kõva käsi maletamises. «Olen kuueaastasest saadik harrastusmaletaja.» Kuigi malet õppinud inimesed teevad Talisele reeglina pähe, siis oma töökaaslaste kasiinodiileritega mängides kütab tema neil sabaaluse tuliseks.
Talis propageerib sporti tervikuna. «Igaühest ei saa poksijat, igaühest ei saa maletajat ka.»
«Mu vanaema teeks ka paremini saadet.»
Kolme aasta eest hakkas Talis mõtlema, kuidas organiseerida trenne neile, kel rahakott kõhnuke. Kuna riik kick-boxing’ut ei toeta, tahab ta Mustamäe gümnaasiumiga kokku leppida, et hakkab seal tasuta tunde andma. «Ma olen tihti seisnud silmitsi rahaprobleemidega. Küsin, kas võib järgmisel kuul maksta, mul ei ole praegu, ema ei andnud. Miks peab raha pärast jääma midagi tegemata?»
Talis näeb probleeme. Näiteks vihastab teda, kuidas viiekordne Eesti poksimeister ja legendaarne treener Rein Pajur peab, hambad ristis, oma trennide eest võitlema. Tema treeningusaal asub Mustamäe linnaosavalitsuse keldris. «Omavalitus nöörib rendiga meeletult,» tähendab Talis. Eelmisel hooajal maksis treener 7000 krooni peale, et saaks treeninguid läbi viia.
«See ei ole normaalne. Fanaatiku jaoks väga hea saal, aga kui sa tuled, siis näeb see välja nagu lääne filmides. Räämas, kole. Pesemistingimused on halvad,» räägib Talis.
Eesti poks on välja surnud. Asi pole selles, nagu oleks eestlased nõrgad ja halvad poksijad, vaid vene treenereid on rohkem. «Rein Pajur on üksik võitleja, fanaatik. Teeb missioonitundest.»
Ega Taliselgi treeneritööga Riveta klubis kontole paksu pappi kuku. Et leib oleks laual, peab ta kõrvalt kasiinodiileri ametit.
Kui paljud tõsielustaarid hüppavad ekraanile tagasi saatejuhtidena, siis Talis telepro?ektorite alla ei ihale. Kui olla, siis juba nagu Urmas Ott. «Mitte nagu keegi, nimesid ei nimeta, kes on lihtsalt kogu aeg telekas, keda peab kogu aeg kannatama. Kes oma professionaalsuselt jääb minu vanaemale alla. Minu vanaema teeks ka paremini mingit saadet.»